Digipädevus on suutlikkus lahendada (õppe)töös ettetulevaid probleeme digitehnoloogia abil.
Kõik saab alguse õpetajast:
Loov- ja uurimistööde juhendamine on muutunud osaks õpetajate igapäevatööst. Muutund maailm, mil oleme varsti juba õppeaasta-jagu päevi toimetanud hübriid- ja distantsõppel, on seadnud meid tõsiasja ette, et “vanad ajad” on pöördumatult läinud. Covid-19 saabudes leidsime end ootamatust olukorrast, kus traditsiooniline ainetund klassiruumis oli mõeldamatu. Tuli end kiiresti ümber häälestada – leida lahendused, et õppetöö saaks tõrgeteta toimuda. Oli õpetajaid, keda uus olukord jalust ei löönud – nad hakkasid tasapisi toimetama: tuletades meelde juba õpitut, jagades kogemusi ja avastades uusi võimalusi. Kuid oli ka neid, kes jäid hätta. Ometi tuli ka väiksemate digioskuste pagasiga õpetajatel leida võimalus ühistööks. See kõik tõi meid reaalsusesse – meil on juba mõnda aega olemas ligipääs paljudele võimalustele, kuid kas oskame neid kasutada või on meil julgust avastada uut ja veel tundmatut? Kas oleme oma õpilasi piisavalt ette valmistanud individuaalseks ja ühistööks veebi teel?
Kes vastutab õpilaste digioskuste eest – kas arvutiõpetaja või kõik aineõpetajad?
Lihtne on näidata näpuga arvutiõpetaja poole, kuid aasta tagasi adusin minagi, et olin (võõrkeeleõpetajana) liiga pealiskaudselt suhtunud õpilaste digipädevuste arendamisse – teinud ühte ja teist, kuid tõenäoliselt mitte kunagi eesmärgipäraselt ja teadlikult esmaseid oskusi arendades. Kolmas kooliaste sai valdavalt hästi hakkama, kuid probleemid tekkisid teises kooliastmes ja just nõrgemate õpilastega. Nüüd tuli oma tegemata töö käsile võtta. Lõin õppevideod, mille järgi, lootsin, suudavad õpilased luua vajalikud töölehed keskkonnad Google Drive. Võttis aega, mis võttis, kulutas ohtralt minu närve, aga lõpuks saime väiksema, ja mõnikord ka suurema, vaevaga asjad toimima. Sügisel tuli vaid mõned kitsaskohad esimese asjana “üle käia”.
Olen ennastki leidnud kirumas, kas tõesti arvutiõpetuses pole õpilastele jagatud elementaarseid digioskusi?! Tegelikult ju on, aga kas nende väheste tundidega ka midagi kinnistunud on – see on iseküsimus. Teisalt, nii mugav on õpetajale öelda: “Seda ma pole õppinud ja toda ma lihtsalt ei oska!” Samas, kui ma ise olen õpilastele oma nõudmised selgeks teinud, andnud edasi vahendid, teadmised ja oskused, kuidas minu aines toimetada, ei ole ühelgi õpilasel võimalust leida vabandusi, miks ei saa oma ülesandeid täita. Sellisel moel õpetame ja toetame õpilasi omas aines ning koos kolleegidega loome mahuka pagasi, mis kindlustab neile laialdase ja hea digikirjaoskuse.
Kuidas õpetajatele paremini teadvustada digipädevuste arendamise vajadust?
Eespool kirjutasin õpetajatest, kes leidsid ennast, distansõppele minnes, pehmelt öeldes “vette vistuna” – tuli hakata ujuma… Kas on tehtud ka järeldused – see on iseküsimus. Sügis algas paljudes koolides hoopis teisiti kui siiani. Usun, et enamusele meist sai sõna “digipädevus” hoopis teise tähenduse ja ka eesmärgi.
Lisaks distantsõppe väljakutsetele, on võimalik muuta õpetajate teadlikkust kindlasti mitmel erineval moel: loengud, koolituspäevad, kolleegitugi, digipädevusmudelite analüüs kooliastmekodades jne. Iga kooli juhtkonda huvitab kindlasti, millises seisus ollakse ja ehk paneks õpetajaid rohkem oma tööd ja teadmisi analüüsima identsete, õpilaste digipädevusmudelitel põhinevate, küsitluste läbiviimine koolis nii erinevates kooliastmetes kui ka seal õpetavate õpetajate hulgas ning tulemuste ühine analüüs. Tuleb olla valmis erinevateks tulemusteks:
- Õpetajad eeldavad, et on õpilaste digipädevusi arendanud tulemuslikumalt kui tegelikkus näitab
- Õpetajad on ebakindlad ja nende pädevused ongi nõrgad
- Õpilased on kompetentsemad kui õpetajad
- jne
Igal juhul võiks koolisisese küsitluse andmete analüüs panna õpetajaid rohkem huvi tundma isiklike digipädevuste arendamise vastu. Ometi pean tähtsaimaks motivaatoriks isiklike kogemuste, eelkõige ebaõnnestumiste, analüüs ja nende põhjal järelduste tegemist ja edaspidiste teadmiste parendamist ning nende rakendamist oma töös.
Õpilaste digipädevusmudelid leiab siit.
Õpetajate digipädevusmudelid on leiavad siit.

Seminari salvestus.