Ajast, mil siin viimati kirjutasin, on möödunud pea viis aastat. Mitte et ma poleks osalnenud koolitustel – oh ei, enesetäiendamisega tegelen palju ja pidevalt. Pigem oli probleem selles, et aega kippus nappima. Ja kui päris aus olla, siis olen kehv kirjutaja – alguses ei saa vedama ja siis ei saa jälle pidama – mõlemad variandid pole eriti kiita.

Võib-olla, kui millalgi on nii palju mahti, et saan siiski teha põgusa ülevaate viie aasta jooksul minu poolt “vallutatud” erinevatest õpetaja- ja digikoolitustest, no näiteks siis, kui suvel on vihmaperiood ja kohe mitte midagi muud targemat teha ei ole – vaat’ siis võtan asja ehk käsilegi 😉 . Igatahes on palju põnevat, millest kirjutada võiksin – alustades programmeerimisest AppInventoris ja lõpetades Vaikuseminutitega ning kõigest sellest, mis nende vahele ilusasti ära mahub.

Nüüd aga pole mul pääsu, sest alustasin maratonprogrammi läbimist, mis on terve aasta-jagu pikk (!) ja selle raames lihtsalt tuleb veebipäevik koomast äratada. Nimelt, koolitusprogrammi “Praktiline haridustehnoloogia veebis” raames, on vaja luua õpimapp, kus tehtud tööd kenasti reas. Mõtlesin siis, et asja mitte keeruliseks ajada, jätkan siin. Iseasi, kas nüüd saab lihtsam olema…? See on omaette väga hea küsimus.

Otsustasin süstematiseerida aasta vältel kogetu pealkirja “Praktiline haridustehnoloogia” alla moodulite kaupa. Edaspidi saab minu uutest seiklustest digimaastikul lugeda just sealt. Vahvat rännakut koos minuga läbi minu silmade ja kogetu.

Aasta 2016 teise poole sisustasin Tartu Ülikooli baaskursustega, sest pika aja vältel ei ole saanud valida endale meelepäraseid koolitusi ise, vaid olen kohustatud olnud osalema juhtkonna poolt valitutel. Aga see, mis sobib kõigile, ei sobi tavaliselt enamusele… Kurb tõsiasi, mis kehtib sageli minu puhul.

26. augustil alustasin aktiivõppemeetoditega. Ma ei ole kunagi olnud vaimustuses aktiivsetest rümatöömängudest ja see oli just see, mida eeldasin ka sellest kursusest. Ometi leidsin, et võiks ennast ületada ja ehk leian ka mõne põneva nipi, mida saan rakendada ka oma tundides või klassijuhatajana – olen ju alati lähtunud kõiges oma õpilastest ja oma ametist.

Nüüdseks, kui koolitus on läbitud täies mahus (21. okt. 2016) võin öelda, et minu hirmud olid põhjendamatud – nii sooja, lugupidavat ja harivat seminaride sarja pole ammu kogenud! Õppejõud Egle Säre tutvustas erinevaid meetodeid ning lasi meil neid ka läbi proovida – mitte üheski neist ei tundnud ma ennast “narri” või “veidrikuna”, sest kõik kogetu oli asjalik ja koheselt rakendatav oma igapäevatöös:

• Kuidas alustada koosolekut, luua turvaline ning vaba õhkkond – ideaalne on vestlusring, mis on tõepoolest ringikujuline
• kokkulepete läbirääkiminine
• “Tutvumisbingo” on üks lahe jämurdja, mis paneb rahva märkamatult rõõmsalt vestlema ja ühisosa leidma
• Ideede genereerimiseks “vaikse ideekaardi” meetod, kus tõepoolest sõnatult täidetakse ideekaarte – ei mingit vaidlemist ega üksteisest ülerääkimist või teise jutule “sisse sõitmist” – on vaid vaikselt oma mõtteid ideekaardile jagavad koosolekulised
• “Vaikne arutelu” ja “Küsimuste Kastike” tagasihoidlikumate vanemate tarbeks, samas annab võimaluse kõigi, tekkinud ideede, arvamuste ja küsimuste arendamiseks õiglasel ja diskreetsel viisil (kõigil on võrdne võimalus osaleda) anonüümselt ning mänguliselt.
• “Kahtlased väited” aitab häälestuda teemale või protsessile.
• Meetod “3-4-5” annab võimaluse kõigi tekkinud ideede ja/või küsimuste arendamiseks turvalisel viisil võimaldades käsitleda teemasid töögruppides.
• Paarisintervjuu etteantud küsimustega annab võimaluse aruteluteemade tõstatumiseks.
• “Mõtisklus legodega” annab aega kõigile teema või küsimuse üle mõtisklemiseks ja oma mõttekäikude arendamiseks, et siis läbimõeldult ennast verbaalselt väljendada

Kuidas formuleerida küsimusi nii, et need täidaksid oma eesmärki ja oleksid arusaadavad oli minu jaoks väga asjalik seminar. Samuti Külli Kori poolt läbi viidud praktikum digivahendite võimalustest koostöös lapsevanemate ja kolleegidega ja e-ankeedi koostamisest. Tõdesime, et parim variant selleks on, tahame seda või ei, Google Forms.

Samuti rääkisime sellest, kuidas arutelu juhtida ja mis see arutelu tegelikult on ja dilemmast, kui ühest arutelu meetodist.

Oli sisukas ja toetav koolitus.

Käesoleva postituse koostamisel kasutasin Egle Säre (egle.sare@ut.ee) töölehtede abi.

Minu kodutööd kokkuvõtet saab lugeda / vaadata siit: http://lingid.ee/Aktiivmeetodid_SigneV

 

 

 

 

 

Ülesandeks oli Google Docs’is ühiskirjutamine. Minu naiskonnakaaslased olid: Külli K. ja Kersit L. ja teemaks “Koolituskava kogukonnale” . Arvasime, et oleks tore ka lapsevanemaid veidi informeerida sellest, mida me igapäevaselt teeme. Seda kava saab näha siit.

Kuna wordPress on minu jaoks uus keskkond, siis suutsin kusagile kaotada alternatiivülesande esmase versiooni, pean seda postitust taas alustama. Varajasemad tööaknad klõpsasin ka kinni, ehk ajalugu aitab ja leian õige akna üles…
… aitaski! Kui nüüd vaid saaks kopeerida ja kõik hakkaks tööle just nii, nagu mina seda tahan ja olen mõelnud – eks näis!

13. oktoobri postituse koopia:

Kuna viibisin esimese kontaktseminari ajal koolimeeskonnaga teisel koolitusel, siis sain alternatiivülesande: “Õpetaja rollid ning nende täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud”. Otsustasin mõistekaarti mitte teha, sest olen juba mõnda aega soovinud katsetada “PowToon“i keskkonda. Tulemus on teistsugune ja koostada esitlust on ka põnev ning mitte eriti keeruline. Valmis töö salvestasin oma Youtube’i kontole, kus lisasin ka helifaili. Sealt on seda mugav jagada ning ka leida.

Siin on minu esimene PowToon:

https://www.youtube.com/embed/vGalb_7yYyI?rel=0” target=”_blank”>http://

PowToon lubab kasutada paljusid võimalusi, kuna näide on minu esimene katsetus ja aega palju kulutada polnud, siis kasutasin tõenäoliselt vaid murdosa võimalustest: mulle tundub, et videole saab lisada ka oma häält.

14. oktoober, 2015

Minu klassi õpilaste tagasiside peale esitluse “Õpetaja rollid…” vaatamist.

Millega siis õpetaja viimasel ajal tegelenud on, et uut meelelahutust (loe: veebipõhiseid harjutusi) ette näidata pole? Õpetaja tegeleb õppimise- ja uute katsetustega, oli vastus 😉 Tõestuseks tuli oma öine üllitis ka ette näidata. Vaadati vaikides, jäädi mõttesse… Mis või kes on “ilmasammas”? Vastus tuli õige pea, mispeale ei osatudki midagi enam öelda.

Palusin veel abi õpetaja rollide nimetamisel. Ega kohe midagi suurt enam meelde tulnudki. Imestasin. Neid rolle on sõnastatud üle 70! Sain ühe tõsise vastuse: “Õpetaja roll on olla moraalne tugi” ja teise, mind üllatava vastuse: “Remondimees /-naine” ?! Nojah, kui ikka kapp, laud või tool katki on, ei hakka õpetaja kooli remondionu ootama, vaid haarab härjal sarvist ja parandab ära – milles küsimus! 😀
PowToon “neelas” noored endasse – oli huvitav jälgida, parajalt tempokas ja atraktiivne. Igavad slaidikavad kaotavad sageli vaatajaskonna üpris kiiresti ja õpetaja võibki monoloogi pidama jääda … omas mullis. Seekord kinnitas pilgud ekraanile.

Jagan ka viiteid Mindomo.com keskkonnas tehtud paarile esitlusele:

Minu päris esimese katsetust jagada ei ole enam võimalik, kuna kustutasin selle nö “ruumipuuduse” tõttu. Mindomo lubab tasuta versioonis koostada vaid 3 esitlust ja hädasti vajasin seda ühte, vaba kohta.

Koostöös õpilastega praktiline esitlus on siin. Kahjuks ei teinud me seda ühiskirjutamisena. Kiire oli ja ma lihtsalt ei tulnud selle peale õigel ajal.

Ega ma päris kindel ole, et see postitus ka õigele kohale asetub, aga sellest hiljem.

Esimeseks ülesandeks tunnikava:

Tore! Tunnikavasid olen koostanud erinevaid, aga need nn “eeskujulikud” tunnikavad, mis kokku pandud nii, nagu ette on nähtud, neid on päris ajamahukas kokku sulatada. Ikka on nii, et paned üldplaani paberile, ajalimiidid ka, vajalikud veebilehed otsid “riba peale” välja, ning läheb lahti 🙂

Seekord võtsin, kuigi olen kohutavas ajahädas ja enam ei sörgi lihtsalt jaamast lahkuva rongi sabas, vaid torman ummisjalu kihutava rongi järel, nõuks toimetada üks tunnikava, mis näeb välja täpselt selline, nagu ühelt inglise keele õpetajalt oodatakse. Seda peaks nägema siin.

Teine ülesanne – tund läbi viia:

Olgu siinjuures öeldud, et osaliselt me hakkama saime, kuid jätkame optimistlikult kolmapäeval ning võtame appi sülearvutid või siis suundume reedel arvutiklassi.
Mis läks hästi: Sissejuhatus ja kordamine läks hästi. Seltskonna me jagasime ka kenasti  instant classroom’iga ära. Mõned näod ei meeldinud, aga noh, eks õpetajat vaja eksperimendis aidata – elame üle!

“Tabletid” said ka kenasti rühmade vahel jagatud ning sisse logitud. Hästi, enam vähem, läks ka uues keskkonnas mindmup.com mõistekaardi koostamine kodus ettevalmistatud info põhjal (meelega ei parandanud vigu, need avastasin peale tunde ja eks siis järgmises tunnis koos märkame ja parandame!) Kuna proovisin ka ise esmakordselt seal ühiskirjutamist, siis alguses ei tahtnud vedama hakata, aga nüüd on juba pilt selgem ja vigadest ka aru saadud.

Edasi aga kiskus kiiva. Kuigi said tahvlitesse alla laaditud Prezi äpp’id ja isegi päälikud said prezid loodud, ei lasknud need õnnetud “tabletid” meil prezi’sid meeskonnaliikmetega jagada, toimetada ka ei lasknud. Ning õpetaja sai korraga asendamatuks inimeseks… Ja nii meie tund paraja frustratsiooniga lõppes. Häda selles, et koosloomist oleme prezi’s varemgi edukalt teinud, kuid sülearvutites.
Tänase seisuga on olukord selline, et õpetaja võtab nõuks targemate inimestega aru pidada ennem kolmapäevast tundi.

See, kuidas Signe uue veebipäeviku lõi ja mis meie toredatest prezi’dest edasi sai, juba järgmistes postitustes.